Lahkus Välis-Eesti silmapaistev ühiskonnategelane, Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) pikaajaline esimees.
Jaak Juhansoo, kes suri 13. jaanuaril 2017, maeti 20. jaanuaril Gethsemane kalmistule West Roxbury’s, Massachusettsis, läti haudade keskele. Jaak ise soovis seda, plaanides oma matust juba augustis, kui arstid talle vaid paar päeva aega andsid. Ilmselt Jaagu tahtejõud käis arstide teadmistest üle, sest ta pidas vastu veel viis kuud. Peale selle, et Jaagu abikaasa Daina on lätlanna, oli Jaagul palju läti sõpru ja ta ütles, et lätlaste keskel on temal hea olla.
Jaagul oli üldse palju sõpru ja kolleege, mida oli näha rohkest osavõtust surnuvalvest ja tema matusetalitusest, mille pidas õp. Uudo Tari eesti ja inglise keeles. Kohal oli mitte ainult eestlasi, lätlasi ja leedulasi, vaid ka vabamüürlasi, päästearmeelasi ja teisi kaaslasi. Läti kirik Bostoni lähedal Brookline’is oli täis leinajaid. Talitust kaunistasid muusikaga Hando Nahkur ja Epp Karike-Jürima Sonin. Eestlaste järelhüüdjad kirikus olid sõbrad Alvar Soosaar, Marju Rink-Abel ja Bostoni Eesti Seltsi esimees Paul Attenmann.
Jaak Juhansoo sündis Põltsamaal 16. mail 1942, Olga ja Peeter Juhansoo perekonnas. Perekond koos vanema venna Jaaniga põgenes Nõukogude okupatsiooni eest Saksamaale Augsburgi, kust mõne aasta pärast liiguti edasi New Yorki, Jaak oli siis peaaegu 7-aastane. Jaak mäletas, et ta imetles päikesetõusul Vabadusesammast, mis sümboliseeris talle vabadust ja lootust.
Peale paari aastat tööd farmis Edisto saarel, Lõuna-Carolinas, kolis perekond Minneapolisse. Pärast Minnesota ülikooli lõpetamist astus Jaak sõjaväkke. Lahkunud sõjaväest 1965. a., kolis Jaak peatselt Waltham’isse, MA, kus ta töötas elektroonika alal, kuni ta 70ndate alguses asutas oma firma, PRIMA Products, tootes metallist kvaliteetseid reproduktsioone, tahvleid ja muud sarnast. See töö võimaldas Jaagul osaleda mitme ühiskonna töös ja üritustes, kuna ta ei olnud seotud kindlate kellaaegadega.
Ühiskond, mis oli kõige lähedasem Jaagule oli eestlus, ja siin oli ta aktiivne väga mitmel alal. Ta oli tõsine vabadusvõitleja ja kauaaegne eesti aktivist, organiseerides demonstratsioone, kirjutades artikleid ja andes intervjuusid, sihiga Eesti vabastada. Jaak oli Bostoni Eesti Seltsi esimees ja Seltsi auliige, New Englandi Balti Ühingu president ja juhatuse liige, Ikestatud Rahvaste Komitee laekur ja juhatuse liige ning kauaaegne Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ) Esinduskogu liige (1977-2014), valitud üheksasse Esinduskokku.
Organisatsioon, mis tähendas Jaagule palju, oli Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu (ÜEKN), kuhu ta kuulus umbes 30 aastat, olles esimees aastatel 2007-2014 ja pärast seda laekur.
Laas Leivat kirjutas Eestlase Kesknõukogu Kanadas nimel:
“Olles pikaajaline ÜEKN esimees ajal, kui Eesti oli juba nautinud 10 aastat vabadust, langes Jaagu juhtimine ajastule, kus oli palju enesekriitikat, kuna ei leitud vastuseid küsimustele, “Mis suunas peaks ÜEKN arenema?” “Mis on ÜEKN-i tähtsamad sihid?” “Kas ÜEKN-i on üldse vaja?”
Jaak, iseloomult võitleja, suutis mitte liikuda kergema vastupanu teed. Ta leidis positiivseid lahendusi. Ta suutis alati inimesi mõista ja leida neis head. Ta oli ootamatult avameelne ja sõbralikult otsekohene. Võltsid maneerid ja pinnalised emotsioonid olid talle võõrad. Nii enesekriitika kui ka nali enda arvel peegeldusid tema iseloomust. Ta ütles kord, et kuradile ta ei kõlba ja jumal pole temaga iialgi rahul.
Uute liikmesmaade liitumine ÜEKN-iga, täiskogu koosolekud ja avatud sümpoosiumid kodumaal, täisajaline ÜEKN-i esindaja Tallinnas, juhatuse koosolekute toimimine ülemaailmses ulatuses Interneti abil, [ka ESTOde koha leidmine], ning teised organisatoorsed ümberkorraldused rakendati Jaagu juhtimise perioodil. Jaak haaras väljakutsetest kinni ja pühendus määratud ülesannetele. Ta otsis positiivset lahendit ja tõrjus halba hea toetamise kaudu.”
Jaak oli avameelne ja ülimalt sõbralik inimene, kes teretas võõraid lahtiste kätega. Jaak tundus olevat suurem kui päriselt, osalt tema füüsilise välimuse tõttu, osalt tugeva iseloomu tõttu. Kui temaga rääkisid, võisid palju tema enda eluloost kuulda ja jutuajamine võttis vähemalt kaks korda kauem, kui oleks võinud arvata. Kuulsid täpselt, mida Jaak asjadest arvas koos anekdootidega, mis olid lisatud asja juurde. Jaagul oli uskumatult tugev tahtejõud ja enesekindlus.
Selle tõttu oli Jaagul palju sõpru. Kaastundeavaldusi on tulnud igalt ÜEKNi liikmesmaalt. Eesti valitsuse Rahvuskaaslaste programmi nõukogu nimel kirjutab Anne-Ly Reimaa:
“Mälestame Jaak Juhansood kui suurepärast inimest ning head koostööpartnerit, kelle sihikindlust, sirgjoonelisust ja huumorimeelt programmi nõukogu liikmed alati hindasid ja imetlesid. Aktiivse ja silmapaistva ühiskonnategelasena on Jaak Juhansoo kirjutanud oma nime väliseestluse ajalukku.”
ERKÜ tunnustas Jaagu pikaajalist tööd eesti ühiskonnas 2014. a. galal märkimisväärsete teenete auhinnaga. Talle omistati Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi orden 2007. a. ja Kanada-Eesti vabadusvõitluse teenetemärk 2003. a.
Peale abikaasa jäid Jaaku leinama poeg Peeter ja tütar Michelle Ryan. Meie hulgast on lahkunud armas sõber ja tulihingeline eestlane, keda ei saa unustada. Puhka rahus, armas Jaak.
– Marju Rink-Abel, ERKÜ ja ÜEKNi esimees
